Tamula asulakoht

1938. a. suvel otsis võrulane Ida Kepnik järve kukkunud sõrmust ja leidis ürgveise sarve ja teisi esemeid. Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja arheoloog Richard Indreko leidis samast veel rohkesti loomaluid ja esemeid, mis viitasid kiviaja asulakohale.
 
1958. a. leiti Võhandu jõe süvendamise ja sillaehitustööde käigus tarva sarved koos kolju osadega (asuvad Võrumaa muuseumi ekspositsioonis), keraamikat ja mitmeid esemeid. Asula täpne koht tehti kindlaks 1959. a. suvel Ajaloo Instituudi ja Valga Rajoonidevahelise Koduloomuuseumi ühisekspeditsiooni poolt. Radioaktiivse süsiniku meetodit kasutades on Tamula asulakoha vanuseks saadud u. 4500 aastat, asula tekkis III aastatuhande II poolel e. Kr. Tamula asulakohta on kaheksal korral arheoloogiliselt uuritud. Kaevamised toimusid aastatel 1942, 1943 (R. Indreko), 1946 (Harri Moora), 1955, 1956 (53 leidu), 1961 (1154 leidu), 1968 (Lembit Jaanits) ja 2001 (Mirja Ots). 2001. a. kaevamistel leiti 286 kivist ja 443 sarvest ja luust ning 47 merevaigust eset, 763 savinõukildu ja 6 eset puust või puukoorest.
 
Tamula asulakoha eripärasusi ja huvitavaid jooni:
1. Esineb silmapaistvalt palju väikeste kalade luid, mis viitab võrgupüügile.
2. Merevaigust leide on leitud rohkem kui ühestki teisest Eesti asulakohast (kokku 182 leidu).
3. Siit on saadud Eesti vanim peiteleid (7 merevaigust ripatsit, kaunistatud puust pistoda, lihvitud luuteravik ja kümmekond hammasripatsit).
4. Suur kalmistu otse asulakohas, surnud maeti ilmselt elamutesse (leitud 24 luustikku).
5. On leitud palju luuplaadikestest valmistatud uskumustega seotud ripatseid-skulptuure. Need on loomade, lindude ja inimeste kujukesed, viimased on eriti haruldased ja ainsad omalaadsed Eestis.
6. Siit on leitud Eesti vanimad savist kedrad, mis viitavad linade ketramisele.
7. Asula on rajatud turvapinnasele ja ühtlane kultuurikiht (30-40 cm) on täielikult turba sees (hästi on säilinud luust ja sarvest leiud).

Allikas: Visit Võru